Äratuskellad kõigil tirisesid 8 , millegi pärast ärkasime alles 9,30, Kiire pesu, söök( pelmeenid) ja siis Hiina müüri otsima. Teadsime kooliõpikust, et Hiina müür oli rajatud Mongolite kaitseks, järelikult tuli sõita metroo plaanilt vaadates kõige põhja poolsemasse jaama. Kuna ei teadnud kuidas edasi minna , siis küsisime suvaliste inimeste käest, teadmiseks et peale hiina keele Hiinas mingit muud keelt ei osata. Mingi papi lubas oma koliseva, roostetava autoga meid 150RMB eest ära viia, naine ja laps tõsteti selleks ajaks autost välja tänavale jalutama . Umbes 50-70km sõitu ja jõudsimegi maailma ime juurde. Mina olin seda juba ükskord aastaid tagasi näinud. Oliveril pakkus lõbu müüril olevad pikkad reilid ja käsipuud, nendest tagumiku peal liugu lasuta võinuks olla „surmalaks“. Müürile sissepääs maksis 40RMb. Aga õpilastele 22,5 RMB nii otsustasime kõik astuda ülikooli University of Eesti Vabariik ja esitlesime õpilaspiletina ID-kaarti. Oliver ostis macig rõngad, kauples 80RMB pealt alla 20RMB peale, paarsada meetrit hiljem pakuti selliseid rõngaid 5RMB-ga See tüüp kes neid müüs ajas oma trikkidega nii hullult juhtme kokku et mustkunsti mõistmise huvides oli vaja tuua see ohver. Kirusin pärast ennast selle pärast kuidas 1 lammas loovutas 20 hüääni (Hiina rahaühik ja eelmainitud RMB). Pekingisse tagasi sõitsime juba rongiga 14RMB per kärss, kiiruga söök, siis check-out hotellist ja lennujaama 16RMB-se bussiga, KL 21,30 pidi minema meie lennuk Changchuni aga kuna olin ostnud/broneerinud piletid sellisest portaalist nagu www.elong.net siis teatati lennujaamast, et meid polegi lennu nimekirjas. Peale pikka uurimist, puurimist saime piletid järgmiseks hommikuks. Sellega hoidsime kokku 40RMB . Meelis käis uuris, et äkki saab meie suuri pakke lennujaama pakihoidu jätta, sealt pakuti meile hoopis ööbimist 220RMB koos transpordiga sinna ja hommikul tagasi. 5 mintsa sõitu eriti koliseva bussikesega, kotid hotelli ja linna peale kolama. Selle kolamise käigus jõudsime tegelikult 200 meetri kaugusele ja selle käigus jõudsime saada palju kasulikku nagu pükse, sokke, kalmaari, igasugu helisevaid ja pilti ilmutavaid plaate ja tutvida kuidas hieroglüüfide kirjutamiseks kasutada klaviatuuri (täpsem info meilt). Ja siis veel kuninglik söömaaeg mille tellisime bingo loto meetodil sest menüü oli neil pakkuda ainult hieroglüüfidega. Pearoaks kujunes seal söök mida teadjamad nimetasid läbipaistvaks lintnuudliks aga meie sõnavaras sai see nimetuse tatt. Ja see kõik oli väga maitsev nagu ikka. Meie 4 tunnisest uneajast kulutasin 2 sellele et vahtisin telekast mingit kohalikku paaritumissaadet. Kõige rohkem pakkus mulle pinget ära arvamine kui vanad on Hiina naised. Sain teada et välimusele tuleb liita 4 aastat. Vot nii targaks ainult 2 tunniga ja lisaks veel vooditäis kalmaari. Mardile oli see aktsioon vist igav ja ta jäi kohe magama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar